30 noort said kokku, et arutleda Pärnu linna ilu ja valu üle

30 noort said kokku, et arutleda Pärnu linna ilu ja valu üle

23.-24. oktoobril said kokku 30 noort Pärnu linna Noortekogu traditsioonilisel sügiskoolitusel, 

kus arutleti Pärnu ilu ning valu üle, kuulati põnevaid ettekandeid noorte osaluse, 

noorte kaasamise teemadel. Põhirõhk oli õpilasesindustel ning nende vajaduste kaardistamisel. 

Esmalt viidi noored kurssi Pärnu linna Noortekogu olemuse ning tegemistega. Noortekogu tähistab 2020. aastal oma 15. tegutsemisaastat. Seejärel tutvustas Laura Kiviselg noortele osalusmaastikku ning rääkis, miks peaks üks noor tegutsema just täna. Samuti külastas noori Eesti Õpilasesinduste Liidu (EÕEL) esindaja Grete Roostik, kes andis ülevaate EÕEL tegemistest ning viis läbi koolituse Ürituskorralduse ABC. Pärast koolitusi läbisid noored orienteerumisraja. Orienteerumise eesmärk oli noored panna ebamugavasse olukorda, kus nad peavad töötama koos inimestega, keda nad ei ole varem suhelnud. Orienteerumis punktide ülesanded olid loovad ja meeskonnatööd arendavad: ühes punktis pidid noored kasutama loovust, teises - füüsilist jõudu, kolmandas - loogikat. Pärast orienteerumist tuli tegema aktiivseid tegevusi Lagle Suursild. Noored said proovida erinevaid venitus- ja joogaharjutusi. Õhtul noored suhtlesid ja nautisid ühiselt vabaaega. 

Teine päev algas hommikuvenitusega, kus Laura Kiviselg õpetas noortele selgeks ühe väikse tantsu. Seejärel toimusid aruteluringid, kus noored panid kirja nii Pärnus olemasolevad kui ka puuduvad asju. Näiteks nooree tõid välja, et Pärnus ei ole piisavalt prügikaste, mille tagajärjel linna puhtus saab kannatada, kuid toodi ka välja palju positiivseid külgi. Näiteks toodi just välja, et Pärnus on väga palju rohealasid, olemas veel on palju noortekeskusi ja mobiilne noorsootöö (MoNo). Veel sellele rääkis Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees ja aasta noorsootöötaja 2019 Roger Tibar noortele, kuidas mõjub õpilasesinduses osalemine edasisele elule kaasa. Põgusalt rääkis ka Roger erinevatest võimalustest, kuidas motiveerida rohkem õpilasesinduste liikmeid, kuidas juht saab hoida ära ürituse läbikukkumist. 

“Õpilasesinduste põhirõhk on õpilaste huvide 

esindamine koolis, mitte ainult ürituste korraldamine” 

Sügiskoolituse viimase tegevusena toimus õpilasesinduste ümarlaud, kus noored arutasid 

oma kooli headest ja halbadest külgedest. Kokkuvõtvalt ümarlauast saab välja tuua, et 

noorte suurimaks probleemiks osutub õpilaste motivatsiooni puudus. Lisaks sellele võib 

välja tuua, et mõnel koolil puudub ka info sujuv liikumine õpilasesinduste liikmete vahel, 

mis takistab palju õpilasesinduste korralikku toimimist. On ka häid külgi. Pärnu linnas on 

õpilasesindusi, kus töö toimub vägagi hästi: meeskonnavaim on olemas, juht teab, kuidas ja 

mida teha, on olemas koolis ka toetavad õpilased, kes ei osale õpilaseinduse töös, 

kuid aitavad ikkagi.

Artiklit saab lugeda ka Pärnu Postimehest: https://parnu.postimees.ee/7094103/parnu-noored-arutlesid-kodulinna-volu-ja-valu-ule